Lõppenud projektid

Projekti ACCOMPLISSH eesmärk on kolme aasta jooksul luua innovatiivne väärtuse tõstmise kontseptsioon koos 14 ülikooliga 12 riigist. Peamine eesmärk on kiirendada sotsiaal- ja humanitaarteaduste väärtuse kasvu ja mõju väärtusahelas, tehes kindlaks takistused ja võimalused nelja osapoole (teadusasutused, ettevõtted, valitsusasutused ja kodanikuühiskond) ühisele loometegevusele ning strateegiad, mille abil neid ületada ja edendada. Selle saavutamiseks loob ACCOMPLISSH platvormi, mis toob kokku akadeemia (nii sotsiaal- ja humanitaarteadlased kui ka teadustegevuse administraatorid) ning valitsuse, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad. Meie platvormi ainulaadsus on kahesugune. Esiteks, me kaasame aktiivselt nelja osapoole partnereid, alustamaks dialoogi ühisest loometegevusest ja väärtuse tõstmisest kõigis osapooltes. Teiseks, me kaasame projekti mitte üksnes teadlasi, vaid ka tugipersonali, kuna nendel on oluline roll ületamaks lõhet ülikoolide ja turusektori vahel.

 

COST (European Cooperation in Science and Technology) on valitsustevaheline koostööraamistik, organiseerimaks riiklikult rahastatud uurimistööd Euroopa tasandil. Nelja aasta jooksul korraldatakse igal aastal kaks töökohtumist ja temaatilisi konverentse. Tartu Ülikool korraldab konverentsi 2014. aasta veebruaris.

Philosophy of medicine, including medical ethics, is a subject that has developed greatly in the international arena during the last three decades. With regard to the Nordic and Baltic countries research is pursued on a great number of topics, such asbasic medical concepts, priorities in medical care and the care of the elderly. There are similarities but also great differences between the Nordic and Baltic centres with regard to research and research education in philosophy of medicine. The conditions for doing research in the subject also vary. The subject has no natural place in the university system. It appears in either the philosophical, the medical or the theological faculty. It recruits researchers from different basic disciplines, not only from philosophy but also from theology, medicine and jurisprudence. This means that the focus in research can differ greatly between different scholars and different centres. The time is ripe for creating a network of scholars in the Nordic and Baltic countries in order to define and strengthen the identity of the subject in our countries.

The aim of this planned network is to establish the identity of philosophy of medicine in the Nordic/Baltic countries by considering both institutional and academic conditions for research and the education of researchers. We will encourage the initiation of new joint research projects and by making the subject more visible we hope to increase the number of doctoral students. Our intention is that the network shall after the three year period be converted into a permanent Nordic/Baltic society for philosophy of medicine.

Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada välja, mida tuleks teha, et Eesti ülikoolide õpetajakoolituse lõpetajad suudaksid ja tahaksid praktikas tõhusalt täita õpetajatele pandavaid väärtuskasvatuse alaseid ülesandeid. Kontseptuaalne väärtusalane arendustöö 2010/2011 õppeaastal rakenduva riikliku üldhariduskoolide õppekavaga toob endaga kaasa uued ootused õpetajakoolituse suhtes, mis peaks pakkuma vastavate kompetentside omandamist.

Lähtuvalt senisest tööst ainekavadega (HTM-i ja TÜ leping 28.11.2008-31.05.2009 - number 10.1-8.1/1644) peame vajalikuks uurida, kas ja mil määral tagavad praegused õpetajakoolituse õppekavad selle, et õpetajakoolituse lõpetajad:
1) oskavad käsitleda õppeainete sisus avalduvaid väärtusi kui tunnetus- ja arutlusobjekte (nt keskkond bioloogias, õiglus ajaloos jne);
2) valdavad väärtuskasvatuse erinevaid metoodikaid, mis võimaldavad kujundada positiivsetel väärtustel põhinevaid sisseharjutatud käitumiskalduvusi (nt ausus, töökus, täpsus jne);
3) toimivad reflekteerivate praktikutena ning suudavad oma kutsealast tegevust ja selle väärtuskasvatuslikku dimensiooni teadvustada ja mõtestada.

Töö toimub kolmes etapis: 1) õpetajakoolituse õppekavade analüüs; 2) õpetajakoolituse üliõpilaste väärtuskasvatuse alase pädevuse testimine koolipraktika käigus; 3) eelnevatest etappidest saadud andmete alusel ettepanekute kujundamine õppekavaarenduseks.

Uuringu läbiviimiseks on TÜ eetikakeskuse juurde moodustatud interdistsiplinaarne, teaduskondade- ja ülikoolidevaheline uurimisrühm. Projekti põhitäitjad on Margit Sutrop (TÜ praktilise filosoofia professor, filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, eetikakeskuse juhataja, PhD), Halliki Harro-Loit (TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, PhD), Jüri Ginter (TÜ haridusteaduskonna pedagoogika osakonna koolikorralduse lektor, haridusteaduskonna prodekaan, filosoofiakandidaat), Tiiu Kuurme (TLÜ kasvatusteaduste instituudi kasvatusteaduste osakonna dotsent, õppekava juht, PhD), Olga Schihalejev (TÜ usuteaduskonna religioonipedagoogika assistent, Dr).

Projekti väljundid

• Õpetajakoolituse õppekavade analüüsi raport (avalikustatud eetikaveebis).
• Kontseptsioon tuvastatud puudujääkide likvideerimiseks (sh visioon vajalikest õppeainetest ja tugimaterjalidest, soovitavatest kriteeriumitest õppeprotsessi korraldamisel) ja ettepanekud õpetajakoolituse täiustamiseks.
• Metoodikad ja juhendid koolipraktikaks, sh väärtuskasvatuse portfoolio koostamiseks.
• Praktika portfooliod, mis sisaldavad konkreetseid juhtumeid väärtuskasvatuse vallast, metoodikate rakendamiskatsete kirjeldusi ja koolikeskkonna analüüsi väärtuskasvatuse osas.

Konkreetsete materjalide kõrval tuleb aga vähemalt sama olulisena esile tõsta ka taotletavat inimressursi arengut kahel tasandil. Ühest küljest on projekt läbi õppekava arendamise suunatud selliste tulevaste õpetajate koolitamisele, kes suudavad ja tahavad ellu viia neile pandud väärtuskasvatusalaseid lootusi ning kujunevad tulevikus ise sellisteks praktika juhendajateks, kes koolipraktika käigus oskavad suunata noori õpetajaid väärtuste märkamisele, reflekteerimisele ja kujundamisele. Teisalt koolitatakse projekti tegevuste kaudu kraadiõppureid, kes on saanud väärtusliku rakendusliku uurimise kogemuse ning saavad omandatud teadmisi, oskusi ja empiirilist materjali kasutada oma edasises teadustöös.

Projekti "Digitaalne terviselugu raames isikuandmete töötlemisele eksperthinnangu koostamine bio- ja meditsiinieetika kontekstis" peab töörühm tegema järgmised tööd:

1. koostama analüüsi riigihanke "E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis" esemeks olevas seaduseelnõus reguleeritud tervise infosüsteemis isikuandmete töötlemise ja tervishoiuteenuse osutamisel tervise infosüsteemi kasutamise kohta. Tähtaeg 7.11.2006.
2. koostama riigihanke "E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis" esemeks olevas seaduseelnõus reguleeritud tervise infosüsteemis isikuandmete töötlemise ja tervishoiuteenuse osutamisel tervise infosüsteemi kasutamise kohta eetiliste valikute põhjaliku ülevaate ja analüüsi, eetiliste probleemide põhjaliku ülevaate ja analüüsi, eetiliste probleemide lahendusettepanekud. Tähtaeg 15.12.2006.
3. välja töötama hea tava juhised patsiendi teavitamiseks isikuandmete kasutamisest jm töötlemisest tervishoiusüsteemis. Nimetatud hea tava juhised töötatakse välja koostöös Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga. Tähtaeg 15.09.2007.
4. esitama arvamuse Eesti arstieetika koodeksi kohta ning võimalikud ettepanekud selle täiendamiseks lähtudes erinevatest tervishoiuteenuse osutamisega seotud situatsioonidest. Tähtaeg 31.12.2007.

The TECHNOLIFE project will approach the SiS 5.1.1.2 call by developing new ethical frameworks to address ethical concerns of Europeans in relation to three technological fields: ICTs, Geographical Imaging Systems and converging technologies to enhance the human body. It will supply valuable insights on how issues of ethical concern to groups, publics and citizens can be considered in EC policy in the three technological fields.

We propose a novel approach to the research on ethical frameworks, using the concept of imagined communities as a way of getting to ethical concerns in ways that do not unduly suppress their complexity, heterogeneity and communicatively challenging character. The emphasis on information, communication and perception enhancing technologies is appropriate since these are strong promoters in the ongoing restructuring of social groups and imaginaries that go to make up the future Europe.

They also transform the very meaning of human sociability, identity, communication and community in ways that pose great challenges to ethical theory and ethics for policy. Dominant imaginaries, ethical concerns and broad technological developments will be described deploying insights from a number of disciplines. These will be fed into an online database where they will be used for deliberation by a number of invited participants from concerned groups and publics. The results of the process will be analysed and interpreted to identify central imaginaries and their related arguments and viewpoints among the relevant groups.

The qualitative data will then be used to:

1. develop new ethical frameworks fitted to the social and analytic level of imagined communities;
2. provide guidelines for the EC on policy in the three technological fields;
3. establish a web portal that can be used for further deliberation on the three fields, and
4. supply documentation on the overall process to be used for the development of ethical frameworks in other technological fields.

Projektis osalejad: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Itaalia
Regional Bioethics Information Centre (RBIC),Leedu, Vilniuse Ülikool
Abteilung Ethik und Geschichte der Medizin und Informations- und Dokumentationsstelle Ethik in der Medizin (IDEM) (UMG-GOE),Saksamaa, Göttingeni Ülikool
Institute for Biomedical Informatics (IBMI), Sloveenia,Ljubljana Ülikool
Institut National de la Santé et de la Recherche Scientifique (INSERM), PrantsusmaaC
entre for Applied Ethics (CAE),Rumeenia,Bukaresti Ülikool
Epson Foundation Institute of Technoethics (FunEPSON),Hispaania
Cardiff Centre for Ethics, Law and Society (CCELS), Suurbritannia,Wales'i Ülikool
Interdepartmental Centre for Ethics in the Sciences and Humanities (IZEW), Saksamaa, Tübingeni Ülikool
Ethics Institute (UU-EI), Holland, Utrechti Ülikool
United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO), Prantsusmaa
Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO), Itaalia
Karolinska Institutet (KIB), Rootsi, Stockholmi Ülikool
Centre for Ethics and Law (CEL),Taani
Department of Health Care Studies (CAPHRI), Holland, Maastrichti Ülikool

It is the overall aim of ETHICSWEB to stimulate an enhanced democratic debate on ethical issues of science and to promote a more engaged and informed public. Therefore, existing information and documentation systems will be connected to allow and ensure an easy access to comprehensive information on science and ethics. At the same time sophisticated tools, both technical and semantic, will be applied or – if necessary developed – to make the huge amount of information available for all parties involved. ETHICSWEB will be a common, decentralized European access point for information that is made available in different European member states, by various regional providers and centres as well as by international organizations.

ETHICSWEB strives for the documentation of different sources which include information on ethics and science like

• literature;
• laws, regulations and guidelines;
• training materials and training programmes;
• academic exchange programmes;
• centres, projects and experts;
• events and news (such as conferences, calls for papers and new initiatives).

Traditsiooniline meditsiinieetika ning hilisemal ajal bioeetika tuginevad läänemaailmas suuresti liberaalse individualismi väärtustele, rõhutades sealjuures iga indiviidi vabatahtlikku otsustamivõimet kui ülimat väärtust meditsiinilises praktikas ja teadustöös. Siiski on arengud geneetikas ning sellega seotud teadusaladel 20. saj viimastel kümnenditel üha enam seadnud kahtluse alla indiviidikeskse väärtusdiskursuse kui nimetatud aladel ainsa suunava eetilise raamistiku rakendatavuse või pigem tõstatanud küsimuse, on see ikka piisav.

Geenivaramute ja e-tervise projektide loomine toob esile kollektiivsete väärtuste, nagu solidaarsus, vastutus ning globaalse õigluse tähtsuse. Käesolevas projektis käsitleme järgmisi küsimusi: Kas on võimalik tuvastada selget vajadust uute eetiliste raamistike järele geeniandmebaaside ja digitaalse terviseloo valdkonnas? Kas kogukonnale orienteeritud eetika suudaks vastata teaduse ja riikliku tervishoiu uutele väljakutsetele? Kas selline uus eetika suudaks senisest enam julgustada kodanikuosalust ühiskondliku heaolu loomise nimel? Ja kas see suudaks samas austada ka indiviidide vabadust ja autonoomiat ning kaitsta neid võimalike konfidentsiaalsete andmete lekkimise ja diskrimineerimise eest?

Selles projektis kõrvutame me geeniandmebaaside eetilisi, legaalseid ja sotsiaalseid küsimusi digitaalse terviseloo projektide eetiliste, legaalsete ja sotsiaalsete aspektidega. Huvikeskmes oleks siinjuures informeeritud nõusoleku printsiip. Praegused digitaalse terviseloo projektid näivad järjest enam eelistavat terviseandmete kogumist ilma informeeritud nõusolekuta. Meie analüüsi sihiks on tuvastada, millistel puhkudel on eetiliselt õigustatud edastada andmed kogu rahvastiku andmebaasi ilma indiviidide informeeritud nõusolekuta.

Käesoleva granti abiga soovime edendada koostööd Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Islandi Ülikooli eetikakeskuse ja Bergeni Ülikooli teadusloo keskuse teadlaste vahel. Koostöö peaks võimaldama teha ühist uurimistööd töötamaks välja uued eetilised raamistikud geeniandmebaaside ja elektrooniliste meditsiiniandmebaaside jaoks ning edendada seeläbi ka tervishoidu. Meie eesmärk on edendada teadmiste ja teadlaste vahetust ning kaasata teadustöösse nii doktoriõppe kui magistriõppe tudengeid. Plaanime organiseerida mitmeid rahvusvahelisi töötubasid ning konverentse, mille tulemiks on ühised rahvusvahelised publikatsioonid.

Kogumik sisaldab analüütilisi artikleid ja intervjuusid naispoliitikutega. Kogumiku eesmärgiks oleks ühest küljest selgitada, miks üldse peaksid naised rohkem poliitikas osalema, mis on põhilised takistused ning arutleda ka võimalike meetmete üle, kuidas nende suuremat esindatust saavutada (sh sookvootide poolt ja vastu) ning selle üle, milline peaks olema naiste roll poliitikas (kas naistelt oodatakse ennekõike lähtuvalt rollistereotüüpidest tegelemist "pehmete" valdkondadega või meestega võrdset osalemist kõigis poliitikavaldkondades). Ka soovime kaardistada ühiskonnas levinud eelarvamusi meeste ja naiste osalemisest poliitikas, eelarvamuste põhjusi ning nende vastu võitlemise viise. Süvaintervjuudes naistipp-poliitikutega (taasiseseisvunud Eesti 12 naisministrit ning Riigikogu spiiker) hargneksid isiklike lugude kaudu lahti naiste saavutused ja takistused poliitikareaalsuses. Võrdleva perspektiivi sissetoomiseks ilmuvad kogumikus ka intervjuud naabermaade naistipp-poliitikutega.

Analüütilistest artiklitest soovime avaldada naistest poliitikas varem avaldatud teemakohaseid ning seni eesti keeles mitteavaldatud teoreetilisi artikleid.

Meedias soovime avaldada materjale, mis kajastavad Eesti Naisüliõpilaste Seltsi poolt läbiviidud avalike ning kõigile huvilistele avatud vestlusi naispoliitikutega, vestlusringe ka erakondade noorteorganisatsiooni esindajatega ning professionaalsete (mees)poliitikutega. Viimased kaks on vajalikud nö aktiivse kõrvaltvaataja aspekti sissetoomiseks, tasakaalustamaks projekti naistekesksust. Vestlusringide eesmärgiks on analüüsida naiste osalemist poliitikas alles alustava poliitiku ning professionaalse poliitiku pilgu läbi, samuti ülejäänud osalejate hulgas diskussiooni tekitamiseks, arvamuse kujunemiseks ja/või eelarvamuste muutmiseks.

Projekti eesmärgid:

• Teha Eesti ja rahvusvaheline teadus- ja bioeetika alane info kättesaadavaks eesti keeles (eetikaveebis);
• Kogemustevahetus rahvusvaheliselt;
• Rahvusvaheline teavitustöö.

Projekti viib TÜ eetikakeskus läbi koos oma partnerorganisatsioonidega:

• UNESCO Division of Ethics of Science and Technology;
• Department of Medical History and Ethics at the Medical Faculty of <?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" />Vilnius University;
• Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale, Mission éthique Internationale (INSERM);
• Deutsches Referenzzentrum für Ethik in den Biowissenschaften (DRZE);
• Cardiff Centre for Ethics, Law & Society, Cardiff Law School, Cardiff University.

Projekti sisu. Esmalt valivad keskkonnaeetika eksperdid välja neli kuni viis artiklit, mida hakatakse tõlkima. Valiku printsiibiks on selgus – kogumik peab olema arusaadav viimaste klasside õpilastele ning esimeste kursuste tudengitele ning olema sissejuhatavaks keskkonnafilosoofia distsipliini. Kogumik kaasatakse ka Tartu Ülikoolis toimuvasse filosoofia- ja eetikaõpetajate täiendkoolitusse, et anda nõuandeid, kuidas kogumikku õppetöös kasutada.

Kogumikke trükitakse 1300, millest 850 jagatakse laiali koolidele ning raamatukogudele. Ülejäänud kogumikest 100 jääb eetikakeskusele koolitustel tasuta jagamiseks ning 350 saadetakse poodidesse, et keskkonnaeetika huvilistel oleks võimalik kogumik endale soetada.

Teema ülesandeks on anda terviklik filosoofiline käsitlus normatiivsuse filosoofilistest alustest, ajaloolisest kujunemisest ja avaldumisest mõtlemises, teaduses ja ühiskonnas. Projekti eesmärgiks on kriitiliselt analüüsida ja kontrollida kaasaegses filosoofias laialt levinud seisukohta, et sellistel mõistetel nagu teadmine, tõde, tähendus, voorus, õiglus, hea ja õige on normatiivne mõõde. Siiani lahtine küsimus, millele teema otsib vastust, on – kust tuleb nende mõistete normatiivne jõud. Teema lähtekohaks on filosoofilis-antropoloogiline hüpotees, et normatiivse mõtlemise ja toimimise juured on inimloomuses. Normatiivsus on inimestele olemuslik, kuna inimesed on mõtlevad ratsionaalsed olendid, kellel on võime reflekteerida oma uskumuste ja soovide üle ning küsida, mida peaks tegema ja kuidas elama. Teemal on kolm eesmärki: leida ajaloolised normatiivsuse allikad, avada normatiivse mõtlemise loomus ja analüüsida normatiivsuse erinevaid avaldumisvorme (teadus, moraal, religioon, poliitika, õigus ja kunst) nii ajaloos kui tänapäeval.

Vastavalt projekti täitjate uurimissuundadele, tegeleb projekt normatiivsusega kolmes erinevas valdkonnas:

• Mõtlemise normatiivsus ajaloos ja tänapäeval (filosoofia ajaloo alateema, juht prof. Ülo Matjus);
• Normatiivsus teaduses ja teadusliku teadmise seoses (teadusfilosoofia alateema, juht prof. Rein Vihalemm);
• Normatiivsus moraali, poliitika, õiguse, religiooni ja kunsti valdkonnas (praktilise filosoofia alateema, juht prof. Margit Sutrop).

Projekti uurimustulemusi:

2003. a 22. aprillil tutvustas Tartu Ülikooli eetikakeskuse uurimisrühm Tallinnas Rahvusraamatukogu nurgasaalis oma rahvusvahelist teadusprojekti ELSAGEN ja selle senised tulemused. Tutvu ka Riivo Antoni (avaliku halduse magistrant) ettekandega The Economic Benefits of the Estonian Genome project: Myth or Reality?

Projektil on kaks peamist sihtmärki:

Geneetiliste andmebaaside eetiliste, juriidiliste ja sotsiaalsete aspektide uurimine: viimase aja geeniuuringute arengust tingitud probleemide ennetamiseks ja käsitlemiseks, pakkudes teadmisi inimese populatsioonipõhiste geneetiliste andmebaaside eetilistest, juriidilistest ja sotsiaalsetest aspektidest.

Avalik arvamus privaatsuse küsimustes. Kodanike nõustamine, pakkudes teadmisi avalikust arvamusest privaatsuse kohta ja sellega seotud moraalsetest väärtustest inimese geneetiliste andmebaaside kontekstis.

Esimese eesmärgi täitmiseks on kavandatud hulk uurimusi, mis jaotuvad nelja kategooriasse: eetilised, legaalsed, sotsiaalsed ja niinimetatud fundamentaalsed küsimused.

Teiseks eesmärgiks on saada ja pakkuda teadmisi avalikust arvamusest privaatsuse kohta inimese geneetiliste andmebaaside kontekstis; avalike ja kommertsorganisatsioonide usaldamisest seoses isiklike andmete kogumise ja säilitamisega. Uuritakse ka, mil määral need vaated ja hoiakud neljas riigis varieeruvad. Viiakse läbi kombineeritud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed sotsioloogilised uurimused, mille tulemusi analüüsivad bioeetikud.