Õppetegevuse sündmused 2013
Konverentsid
9.–10. jaanuaril 2013 korraldas TÜ eetikakeskus koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga rahvusvahelise konverentsi „Privaatsuse ja andmekaitse eetilised küsimused. Globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“. Konverentsi patroon oli Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konverentsi eesmärgiks oli käsitleda privaatsuse ja andmekaitse eri aspekte ja probleeme. Täpsem info ja loengute järelvaatamine.
24.-26. aprillini 2013 korraldas TÜ eetikakeskus koos Liverpooli ülikooli ning European Access Network'ga rahvusvahelise konverentsi “Global Catalysts: The Potential and Ethics of Learning from Children“, mis toimus konverentsisarja “Third Policy-Practice-Interface Conference“ ja EL 7. raamprogrammi projekti „Lapsed kui muutuste tekitajad ühiskonnas“ (SiS Catalyst) raames. Sellel kolmepäevasel konverentsil uuriti, kuidas saaksid lasteülikoolid ja muud sarnased ettevõtmised aidata kaasa sellele, et kohalikel vähemustel tekiks parem juurdepääs kõrgemale haridusele. Konverentsi programm. Täpsem info SiS Catalysti kodulehel.
Kollokviumid ja Eetikakohvikud
6. märts toimus kollokvium „Inimese väärtus. Puuetega inimesed Eestis“. Kollokviumi eesmärgiks oli arutada, millised väärtused on olulised puuetega inimeste jaoks ning mida tähendavad puuetega inimesed Eesti ühiskonnale. Esinesid Tiina Kangro (ajakirjanik, saatesarja "Puutepunkt" produtsent) ja Viktor Vassiljev (Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, arst). Modereeris dr Olga Schihalejev (TÜ religioonipedagoogika dotsent). Kollokvium on järelvaadatav eetikaveebis.
14. märts toimus kollokvium „Ideoloogiad keeles“. Kollokviumi eesmärgiks oli arutleda, mida keeleideoloogia tähendab ning millist (ja/või kelle) ideoloogiat keel kannab. Esinesid Priit Põhjala (TÜ semiootika ja kultuuriteooria doktorant ja kirjastuse Tänapäev toimetaja) ja Pille Põiklik (TÜ germaaniromaani filoloogia doktorant ja TÜ inglise filoloogia assistent). Modereeris dr Kristiina Praakli (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi mitmekeelsusuuringute teadur, sotsiolingvist). Vaata pikemat infot Eetikaveebist.
22. aprillil toimus kollokvium „Inimväärikus“. Kollokviumil arutati inimväärikuse mõiste üle: mida see endas hõlmab, kellele ja kudias see kehtib ning mis on selle implikatsioonid. Esinesid Nele Parrest (Õiguskantsleri büroo õiguskansleri asetäitjanõunik) ja Naatan Haamer (Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja naistekliiniku hingehoidja ja vikaarvaimulik). Modereeris professor Toivo Maimets (Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja). Kollokvium on järelvaadatav eetikaveebis.
2. mail toimus kollokvium “How True are Memories? A sympathetic yet critical reflection on the South African Truth and Reconciliation Commission“. Kollokviumil pidas ettekande anglistika-amerikanistika külalisprofessor dr Monika Reif-Hülser Konstanzi ülikoolist. Ettekanne keskendus Lõuna-Aafrikale ning nendele paljudele viisidele, kuidas mälul põhinevad narratiivid on aidanud kaasa lepitusele eri nahavärviga inimeste vahel. Vaata pikemat infot Eetikaveebist.
26. september toimus kollokvium “Vastutustundlik ettevõtlus kui strateegiline valik. Kas eetiline käitumine tasub end ära?". Ettekannetega esinesid Swedbanki Eesti juht Priit Perens ning Viru Keemia Grupi tegevjuht Priit Rohumaa, modereeris TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.
Raamatuesitlused
31. jaanuar Raamatu „Lühinäidendid. Väärtuskasvatuse abivahend koolidele“ esitlus Esitluse raames toimus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 7.b klassi esituses lühinäidend "Mis siin toimub?", autor ja juhendaja Tiina Teppo, Kivilinna Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Loe raamatu kohta pikemalt.
29. august Raamatu „Eesti ustest – sisse, välja“ esitlus ja arvamusseminar Ettekanded: välisminister Urmas Paet, professor Margit Sutrop, kes kõneles laiemalt eestlaste väljarändega ning sellega kaasnevast probleemistikust, ja Eesti Vabariigi peakonsul Peterburis, Viktoria Tuulas, kes viis läbi uuringu 34 riigis töötavate Eesti diplomaatide seas. Küsitluse eesmärk oli uurida eestlaste välismaale kolimise põhjuseid, lõimumist kohalikku kultuuri ning suhtumist eesti keelde ja eestikeelsesse haridusse. Järgnes avatud arutelu eestlaste rändega seonduvate küsimuste üle, mille käigus otsisime ka võimalikke lahendusi antud valdkonnas esinevatele probleemidele. Loe raamatu kohta pikemalt.