Õppetegevuse sündmused 2011
Konverentsid
7.-9. september toimus eetikakesuse 10. juubelit tähistav konverents "Eetika teadustes ja ühiskonnas", konverentsile eelnes pidulik aktus, mille avas Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves ning eetikakeskuse 10. juubelit tähistava kogumiku esitlus. Vt pikemalt Eetikakeskuse 10. aastapäev
29. august - 1. september toimus Eesti filosoofia VII aastakonverents "Tõe, teadmise, normide ja väärtuste paljusus". Konverentsil osalesid, lisaks eesti filosoofidele, külalised Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. Konverentsile eelnes rahvusvaheline töötuba "Disagreements". Vt pikemalt Konverensti kodulehelt
Kollokviumid ja Eetikakohvikud
22. novembril toimus kollokvium, mille teemaks oli "Usaldada või mitte usaldada? Vikipeedia ja teabemanipulatsioon". Arutleti muuhulgas järgmiste küsimuste üle: Kes vastutab Vikipeedia info eest? Kuidas esitatakse fakte internetis/meedias? Milliseid väärtusi kannab selline esitusviis? Milliseid väärtushinnaguid saab mõjutada pelgalt esitusviisiga? Mõtteid vahetasid Marju Kadakas (TÜ meedia ja kommunikatsiooni doktorant) ning Ivo Kruusamägi (eestikeelse Vikipeedia administraator).
16. novembril toimus eetikakohvik, mille teemaks oli "Eduühiskonna peegeldus koolis - võlud ja valud". Arutleti selle üle, milline on edukas kool ka milline on edukas õpilane, kas eelkool on esimene samm edupüüdlustes, kas edukuse tunnustamine koolis on hea või halb, mis laadi edukus on tunnustamist vääriv, kas edukusele koolis järgneb edukus ühiskonnas ehk kas kool on ühiskonna peegeldus. Mõtteid vahetasid Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Inglise Kolledži Sihtasutuse juhatuse liige Margus Saks.
9. novemberil toimus kollokvium, mille teemaks oli "Naise roll perekonnas ja ühiskonnas islamimaailmas". Arutleti muuhulgas järgmiste küsimuste üle: Millised islami seadused ja kuidas reguleerivad naiste rolli? Milline on naiste ühiskondlik positsioon erinevates islamimaades? Milline on naise roll perekonnas ja kuidas see mõjutab ühiskondlikku positsiooni? Kuidas paistavad islami naise rollid Eesti perspektiivist vaadelduna? Mõtteid vahetasid Elo Süld (TÜ usuteaduskonna doktorant) ning Kätlin Hommik-Mrabte (arabist, islamoloog, Eesti moslemite kuukirja Iqra peatoimetaja), modereeris Triin Käpp.
20. oktoobril toimus eetikakohvik, mille teemaks oli "Kus on hea elada?". Arutleti muuhulgas järgmiste küsimusteüle: Mis ajendab inimesi rändama? Mis mõjutab inimeste elukohavalikut? Kui tihti vahetavad inimesed elupaika ja millest see on tingitud? Mis on head linnas ja mis on head maal elamises? Mis muudab elukeskkonna heaks? Kas elupaik mõjutab meie õnnelik olemist? Mõtteid vahetasid Rein Ahas (Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituudi inimgeograafia professor) ja Tiit Tammaru (Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, Välis-Eesti uuringute keskuse juhataja), modereeris dr. Aive Pevkur.
17. mai toimus eetikakohvik, mille teemaks oli "Oh riigid, oh kombed!" Arutleti järgmiste küsimuste üle: Millised eetilised tõekspidamised tunduvad kummalised välismaal ringi rännates? Millised eetilised tõekspidamised tunduvad kummalised Eestit külastavatele välismaalastele? Kuidas suhtuda erinevatesse eetilistesse käitumisnormidesse - mõista või hukka mõista? Esinesid Mart Kuusk (Uhhuduuri reisijuht) ja prof. Margit Sutrop (TÜ eetikakeskuse juhataja).
3. mai toimus kollokvium, mille teemaks oli "Töökiusamine Eestis". Arutleti selle üle, millised on peamised eetilised probleemid, millega inimesed oma töökohal kokku puutuvad, konkreetselt räägiti töökiusamisest, selle levikust Eestis ja mujal, põhjustest ja mõjudest, ennetusest ja sekkumisest. Arutelus osalesid Merle Tambur (Tallinna Tehnikaülikool, töökiusamise temaatika uurija) ja Peep Peterson (Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees), modereeris Maret Ahonen (Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise lektor).
5. aprill toimus eetikakohvik, mille teemaks oli "Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?". Arutleti järgmiste küsimuste üle: Milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas? Kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud? Kas halb ärimees saab olla hea kodanik? Kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut? Esinesid Hans H. Luik, Kristina Mänd ja Vilve Kalda.
1. aprillil toimus kollokvium, mille teemaks oli "Mõtete lugemise tehnoloogiad ja nende rakendamisega seotud õiguslikud ning eetilised piirid". Arutleti järgmiste küsimusteüle: Kas ja miks peavad iga inimese mõtted olema privaatsed ja see privaatsus olema kaitstud? Milliseid eetilisi küsimusi ja küsitavusi mõtete lugemise võimalikkus tõstatab? Kas ja millistel juhtudel võiks mõtete lugemine olla lubatud ? Millised avalikud huvid ja millised erahuvid võiksid õigustada mõtete lugemist? Kas Eesti ühiskond võiks olla valmis mõtete lugemist võimaldavate seadmete rakendamiseks? Ettekandepidas Kairi Reiman, kes on sel teemal kaitsnud oma magistritöö Talis Bachmanni juhendamisel. Temale sekundeerib Katrin Laas-Mikko, kes on kirjutanud oma magistritöö privaatsuse filosoofilisest kontseptsioonist. Kollokviumi modereeris dr Roland Karo.
Muud
14. märtsil kuulutas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avatuks kirjatalgud "Eesti ustest - sisse, välja", tööde laekumise tähtajaks oli 9. mai. Kirjatalguid korraldasid Tartu Ülikooli eetikakeskus ning Vabariigi Presidendi Mõttekoda. Töid laekus kokku 98 tööd 22 erinevast riigist. Kirjatalgute kaheastmeline ¸ürii valis välja neli võitjat - Mihkel Kama, Ragnar Mägi, Kadri Raudsepp ja Margit Tõhk. Lisaks toodi välja Catherine Oliver kui parima võõrkeelse töö autor ning Rein Leetmaa kui parima töö kirjutanud kooliõpilane.