Eetikakeskuse stipendiaadid 2003/2004
Marek Järvik (filosoofia) "Eetilisest normatiivsusest"
Doktoriprojekt on katse seletada moraalset käitumist. Ülesandeks on tuua välja kõigi moraalsete tegude ühisosa. Selliseid katseid võib filosoofia ajaloost iseenesest arvukalt leida. Ent mitte ainsatki lahendust ei saa lugeda rahuldavaks, sest lisaks väljatoodud ühisosale, peab see olema ka õigustatud. Lähenemise olen rajanud hüpoteesile, et moraalne põhjendamine on liik (muu tegevuse) põhjendamise seas, erinemata struktuuriliselt. Sisulist erinevust tingib valdkond (millega ei määratle moraali piisavalt) ning printsiibid või põhimõtted, mis moraalset otsustamist juhivad. Just viimati mainitud printsiibid ja põhimõtted pakuvad mulle huvi ning neid ma ka uurin.
Kadri Simm (filosoofia) "Sotsiaalne õiglus ning võrdsed võimalused biomeditsiinis"
Kavandatav doktoritöö keskendub sotsiaalse õigluse ning võrdsete võimaluste kontseptsioonide filosoofilisele analüüsile ja rakendusele, kusjuures erilise tähelepanu all on nende baasmõistete rakendamine (bio)meditsiinis. Käsitlen kahtlusi ning probleeme, mis on üles kerkinud seoses uute tehnoloogiate ja uue teadmise võimaliku rakendamisega ühiskonnas. Peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, millised on biomeditsiini poolt esitatavad võimalikud väljakutsed ühiskonnas aktsepteeritud õigluspõhimõtetele. Kuidas peaks käituma ühiskond, mille käsutuses on vahendid võrdsuse suurendamiseks ja õigluse paremaks kehtestamiseks? Kas ja kuidas jaotada ümber geneetilist "kapitali", et vähendada kannatusi ja suurendada võrdseid võimalusi? Ühesõnaga – millises suunas võiks areneda nii sotsiaalne õiglus kui ka soov ning vajadus tagada võrdseid võimalusi keskkonnas, kus kehtivat ebavõrdsust on võimalik tasandada senisest oluliselt rohkem?
Ivo Volt (klassikaline filoloogia) "Negatiivsete karakteritüüpide kujutamise leksikaalsed ja semantilised alused kreeka klassikalises kirjanduses ning nende seos kreeka eetikateooria ja tavamoraaliga"
Doktoritöös käsitletakse seda, mida peeti inimese juures taunimisväärseks sotsiaalse suhtlemise erinevatel tasanditel, lähtudes seejuures leksikaal-semantilisest alusest, ent pöörates tähelepanu ka temaatikaga olemuslikult seotud eetilis-filosoofilisele problemaatikale (sh. eetikateooria ja tavamoraali vahekorra küsimused Vana-Kreekas). Analüüsitakse seda, milliste keeleliste ja retooriliste vahenditega inimeste negatiivseid omadusi iseloomustati ja kirjeldati. Käsitluse aluseks on kolm põhilist žanri: filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles), praktiline retoorika (Atika kõnemehed) ja komöödia.
Aive Pevkur (filosoofia) "Elu lõpuga seotud filosoofilised probleemid meditsiinieetikas"
Kaasaegse meditsiini areng on toonud kaasa uued eetilised probleemid. Üheks keskseks diskussiooniobjektiks on saanud surm ja suremine. Olen seadnud ülesandeks keskenduda küsimusele, kes ja millistel tingimustel otsustab, et inimese elu on läbi. Lähemalt vaatlen erinevate teooriate (nii klassikaliste kui kaasaegsete) suutlikkust elu lõppemise/lõpetamise probleemi käsitleda. Selleteemalist kaasaegset kirjandust iseloomustab seisukohtade paljusus. Käsitletava probleemi praktiliseks küljeks tuleb pidada protseduurilisi küsimusi, näiteks, millised on otsustamise või asjaosalistega suhtlemise sobivad vormid. Neile küsimustele vastamine võimaldab analüüsida otsuste tegemise mehhanisme, osutada seda mõjutavatele teguritele, tuua välja implitsiitsed väärtused. Analüüsides sellisel viisil üht olulist valdkonda meditsiinieetikas, võimaldavad tulemused interpreteerida uues valguses ka mitmeid teisi probleeme.
Leno Saarniit (avalik haldus) "Õiguskeskse avaliku eetika käsitluse kriitika"
Avaliku halduse kirjandus on eelkõige õiguse ja juhtimisteooriate keskne, millest lähtuvalt on muutunud ka lähenemine avaliku eetika küsimustele. Analüüsides eetilist käitumist, keskenduvad mitmed autorid (nt. Rohr, Bowman jt.) ainult õigusaktide järgimisele, mille läbi võrdsustatakse eetiline käitumine seaduste järgimisega. Seega tekib küsimus eetika ja õiguse vahelise piiri hägustumisest avalikus halduses. Doktoritöö eesmärgiks on antud lähenemise kriitilise analüüsi kaudu välja tuuaeetika ja õiguse vaheline piir ning põhjused selle piiri kadumiseks.